Organisatsiooni lühitutvustus
Kes oleks osanud arvata, et 1994. aasta oktoobris Lasva rahvamajja kokku tulnud nahkehistööringist saab Lasva Käsitööseltsi näol paikkonna seltsitegevuse teerajaja. Tempokalt alustanud ning 1995. aasta märtsikuus registreeritud käsitööselts koondab peamiselt aktiivseid maanaisi, kel on ühine soov elukestva õppe väärtustamise kaudu paikkonna majandus- ja kultuurielu edendada.
Vaid aasta hiljem, 1996. aastal loodi seltsi juurde koolituskeskus Maarahvaõpistu, mis pakkus kohalikele võimalust vaimuelu virgutada ning ennast täiendada.
Järgmise sammuna avati 1997. aasta septembris valla käest renditud majas õppeklassid. Oma õla panid alla nii vald kui ka erinevad fondid. Ruumides kapitaalremont ja kaasaegne sisustus pakuvad võimalust põnevate käsitöökursuste ning vabahariduskoolituste läbiviimiseks. Maarahvaõpistu maja on rahva seas tuntud käsitöö- või seltsimajana.
Täna on populaarseimaks kursuseks portselanmaal. Kui me sellega alustasime, levis uudis kulutulena ka ümberkaudsetesse valdadesse ning ajapikku koguni kaugemale. Sealsed huvilised käisid meil kogemusi omandamas ning hiljem, kui leidsid võimaluse vahendid hankida, korraldavad kursusi meie eeskujul juba oma kodukandis. Nii on praeguseks koondunud hulk aktiivseid harrastusmaalijaid Uue-Antsla ja Vastseliina käsitööseltsidesse, Valgamaa Lüllemäe Rahvaõpistusse ning Sangaste Maanaiste Seltsi.
Portselanmaal on meid sidunud ka Soomega, nimelt on meil meeldiv koostöö portselanmaaliajakirja Posliini Plus peatoimetaja Aira Suomelaga ning Reisjärve Kristliku Õpistuga. Selline sõprus on juba kümmekond suve pakkunud meie seltsi liikmetele võimalust juuli viimasel nädalal Reisjärvel end täiendada. Sealseteks õpetajateks on professionaalid kogu maailmast, suurmeistrid selle sõna kõige ehedamas tähenduses.
Siiski ei jää me oma tegevusega maja seite vahele: lisaks Võrumaa teistele seltsidele oleme kogemusi omandanud ka Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaa nais- ning külaseltsides, tähistanud seltsiliikmete sünnipäevi, kohtunud tuntud inimestega kaugemalt ning käinud mitmel õppeekskursioonil, üheskoos teatris ja piknikulgi.
Seltimaja naabrus Lasva rahvamajaga ja koostöövaim on kaasa aidanud kohalike kultuuriürituste edukale läbiviimisele. Ettevõtmine, mis seltsi tegutsemise algusaastatel Lasvale kogu maakonnas ja Eestiski tuntust kogus ja paljudele lastele jõulude eel rõõmu tõi oli "Lasva Imeline Jõulumaa".
Seltsi pakutavad põnevad tegevused ning soov oma kätega meisterdada on leidnud huvi lastegi seas. Nii ka nende valla põhikooliealiste laste hulgas, kes sel suvel juba 16. korda võru keele, käsitöö ja folkloori laagris olid.
Kodupaiga mineviku ja vaatamisväärsuste tutvustamiseks on valminud 20 kaardist koosnev pildikomplekt "Lasva valla kultuuriloost I". Kaartidele on koondatud Lasva kultuuriloolised vaatamisväärsused, kaunid loodusobjektid ning tuntud inimesed, pöördele on lisatud objekti lühikirjeldus. Ühele väikesele vallale on oluline paikkonna pärandit säilitada ja tutvustada. Lisaks on pisitrükisena ilmunud kiriku 120. aastapäevaks voldik "Pindi kirik, aeg ja inimesed".
Meid on korduvalt tunnustanud ka kohalik omavalitsus. 1999. aastal andsid Täiskasvanud õppija nädala korraldajad Lasva Maarahvaõpistule aasta koolitaja tiitli ning 2007. aastal tunnistas sama komisjon meid aasta koolitajasõbralikumaks organisatsiooniks.
Lasva käsitööseltsi kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis koondab 22 liiget. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib seltsi kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad seltsi juhataja Sirje Kuuseorg, Annika Ira?ina ja Tiiu Hirv.
Meeldivate kohtumisteni Lasva käsitööseltsis!
